I üldlaulupidu

I üldlaulupidu
Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aasta juubeli- ja tänulaulupidu
Toimumisaeg30 juuni.–2. juuli 1869
ToimumiskohtRessource'i aed, Tartu
Esinejate rühmi51
Esinejaid878
ÜldjuhidJohann Voldemar Jannsen
Aleksander Kunileid
KorraldajaVanemuine
II

I üldlaulupidu toimus 30. juunil2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode.

Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 872 esinejat.[1]

Ettevalmistused

Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt juba 1867. aastal. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist.

Laulupeo peakomitee koosnes 17-st liikmest: A. H. Willigerode (president), abiesimees Johann Voldemar Jannsen, Tartu gümnaasiumi õpetaja Jakob Hurt, füüsikateaduskonna üliõpilane Johann Mielberg, arstiteaduskonna üliõpilane Heinrich Rosenthal ja usuteaduskonna üliõpilane C. Hohlfeld, Tartu ülikooli eksekuutor A. Eschscholtz, Tartu linnavalitsuse kantseleiametnik ja „Wanemuise” asepresident A. F. Obram, pottseppmeister A. Kordt, Tartu-Maarja köster Andreas Luig, restoraniomanik J. Ottas, maalermeister A. F. Hoffmann, majaomanikud J. Glück ja P. Lestmann, kaupmees J. Maddisson, voorimees P. Zirkel ja trükikoja omaniku Heinrich Laakmann'i poeg Carl Laakmann.

Laulupeo repertuaar põhjustas samuti vaidlusi. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt " Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Samal ajal oli C. R. Jakobson avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson ei olnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen oma repertuaarivalikusse muudatusi tegema. Jakobson laulupeole ei tulnud. [2]