Paat

Disambig gray.svg See artikkel räägib sõidukist; ajakirja kohta vaata artiklit Paat (ajakiri); Kauksi Ülle romaani kohta vaata Paat (romaan)

Sõudepaat Käsmus
Mootorpaadid ja kaatrid Portugalis Faro sadamas
Laeva päästepaat
Karjala paat Tširka-Kemi jõe kaldapealsel.Juškozero külas

Paat on väike, õõnsa kerega, reeglina ilma kajutita ja hõlpsalt veest välja tõstetav või tõmmatav lihtne veesõiduk.

Eestis registreeritakse väikelaevu, sealhulgas paate, pikkusega 2,5 m ja enam, liiklusvahendite registris – sellega tegeleb Eesti Riiklik Autoregistrikeskus. Ujuvvahendi väikelaevaks tunnustamise otsuse teeb Veeteede Amet.

Ajalugu

Ajalooliselt olid paadid tekita pealt lahtised sõude- või purjepaadid. Hiljem on ehitatud ka tekiga paate, samuti on paate varustatud mootoriga. Suurtest paatidest on välja arenenud laevad, aga selget piiri paadi ja väikelaeva vahel ei ole.

Paate kasutati juba ürgajal. Rannikul ning jõgede ja järvede ääres elavad inimesed vajasid mitmesuguse tarindiga lahtisi paate[1]. Kuna esimesed inimesed jõudsid Austraaliasse juba 40 tuhat aastat tagasi, siis pidid neil juba sel ajal veesõidukid(parved?) olema. Kuid Kreetalt on leitud jälgi juba 130 tuhande aasta tagustest paatidest.[viide?]

Vana-Egiptuses liikusid paadid mööda Niilust allavoolu aerude, ülesvoolu purjede abil. Sealjuures sõudelaevu eelistati raapurjekaile, sest sõudelaevad olid täpsemini tüüritavad.[2]