Paul McCartney

Paul McCartney
Paul McCartney esinemisel Bartonis 2010. aastal
Paul McCartney esinemisel Bartonis 2010. aastal
SünninimiJames Paul McCartney
Sündinud18. juuni 1942 (75-aastane)
Liverpool, Inglismaa
Stiilidrokk- ja popmuusika, klassikaline ja elektrooniline muusika
Elukutsemuusik, laulukirjutaja, muusika- ja filmiprodutsent, ärimees
Tegev1957–
Plaadifirma(d)Hear Music, Apple Records, Parlophone Records, Capitol Records, Columbia Records, Concord Music, EMI, One Little Indian, Vee-Jay
Seotud esitajadThe Quarrymen, The Beatles, Wings, The Fireman, Linda McCartney, Denny Laine
Veebilehtwww.paulmccartney.com

James Paul McCartney (sündinud 18. juunil 1942) on Suurbritannia muusik ja helilooja, kes sai tuntuks ansambli The Beatles liikmena.

McCartneyt peetakse 20. sajandi suurimaks muusikuks ja popmuusika ajaloo edukaimaks heliloojaks. Ameerika Ühendriikide singlite edetabeli esikohal on ta figureerinud kokku 29 korral: 20 korda The Beatlesi liikmena, ülejäänud korrad kas ansambli Wings liikme või sooloartistina. Kokku on McCartney (kaas-)kirjutanud üle 50 laulu, mis on jõudnud singlimüügi edetabeli esikohale (erinevate esitajate poolt, sageli samade lugude erinevate töötlustega) ja üle 100 laulu, mis on jõudnud esikümnesse. Muusikuna on ta võrdselt tunnustatud nii laulja, bassimängija, kitarristi, klaverimängija kui ka trummarina.

John Lennon ja McCartney olid peamised biitlite laulude autorid. Paljusid McCartney lugusid, näiteks "Hey Jude", "Eleanor Rigby", "Yesterday" ja "Let It Be", on peetud parimateks muusikapaladeks popmuusika ajaloos. Tema kirjutatud "Helter Skelter"'it loetakse mõningates ringkondades esimeseks heavy metal'i lauluks.

McCartney karjäär on olnud edukas ka pärast biitlite laialiminekut, jõudes Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide edetabelitesse ligi 30 looga, nende hulgas näiteks "Maybe I'm Amazed", "Live and Let Die", "Pipes of Peace", "Band on the Run", "Silly Love Songs" ja Stevie Wonderiga kahasse lauldud "Ebony and Ivory".

Viimasel ajal on ajakirjanduses avaldatud arvamust, nagu oleks McCartney vanaks ning ajast maha jäänud. Sellest hoolimata on ta praegugi peaaegu sama populaarne, nagu ta viimased 35 aastat on olnud. Lisaks muusikukarjäärile on ta tegev ka kunstniku ning ühiskondliku aktivistina, võideldes taimetoitluse ja maamiinide keelustamise eest.

Lapsepõlv

McCartney sündis 18. juunil 1942 Waltoni Haiglas Liverpoolis. Ansambli Beatles biograafi Bob Spitzi sõnade kohaselt oli tema ema Mary McCartney (neiupõlvenimega Mohin) samas haiglas 12 aastat varem omandanud õe kutse. [1] Tema isa James "Jim" McCartney oli Teise maailmasõja ajal vabatahtlik tuletõrjuja ega viibinud seetõttu poja sünni juures. [1] Paulil on üks vend Mike McGear, sündinud 7. jaanuaril 1944. Kuna ema oli katoliiklane, ristiti mõlemad pojad katoliku usu kommete järgi. Biograaf Barry Milesi sõnul "ei mänginud religioon nende kasvatuses mingit rolli", kuna isa Jim oli endisest protestandist agnostik. [2]

Paul McCartney lapsepõlvekodu 20 Forthlin Road on tänapäeval muutunud turismiatraktsiooniks.

McCartney läks 1947. aastal Stockton Wood Roadi algkooli ja 1952. aastal Joseph Williamsi põhikooli, [3] kus ta 1953. aastal sooritas 11-pluss eksami ja pääses sellega Liverpooli Instituuti. Tol korral läbis selle eksami ainult neli õpilast 90-st. [4] Paul kohtus George Harrisoniga 1954, kui sõitis kodust Speke äärelinnas bussiga Liverpooli Instituuti. [5] Harisson oli samuti eksamid läbinud ja sai seega minna humanitaargümnaasiumi, mitte tavalisse keskkooli, kus käis enamik õpilasi kuni tööealiseks saamiseni. [6]

McCartneyd kolisid 1955. aastal Allertoni aadressile 20 Forthlin Road, kuhu pere 1964. aastani elama jäi. [7] Paul oli oma perekonnas esimene, kes autot omas. Tema ema töötas ämmaemandana ja sõitis tööle jalgrattaga. Paul kirjeldab ühe varase mälestusena olukorda, kus ema lahkus " umbes kell kolm hommikul ja tänavaid kattis paks lumi". [8] Tema ema suri 31. oktoobril 1956 embolismi tõttu, mis oli tekkinud pärast mastektoomiat rinnavähi leviku peatamiseks. [9] Ema kaotus oli hiljem ühendavaks teguriks tema ja John Lennoni vahel, kelle ema Julia suri, kui ta oli 17-aastane. [10]

McCartney isa mängis trompetit ja klaverit, juhtis 1920. aastatel isegi Jim Mac's Jazz Bandi ning julgustas poega muusikaga tegelema. Tal oli elutoas North Endi muusikapoest ostetud Epsteini pianiino. [11] Tema isa Joe McCartney mängis Es tuubat. [12] Jim McCartney juhtis tähelepanu raadios mängivate laulude bassiga lõikudele ja viis oma poja kohalike brassbändide kontsertidele. [13] Ta kinkis pojale 14. sünnipäevaks nikkelkattega trompeti, [14] kuid kui rock'n'roll Radio Luxembourgis populaarseks muutus, [15] vahetas Paul selle 15 naela maksva Framus Zenithi (mudel 17) akustilise kitarri vastu, sest "trompet suus" oleks keeruline laulda. [14] Ta kirjutas Zenithil oma esimese laulu " I Lost My Little Girl" ja klaveril ühe oma varajase viisi, milles sai " When I'm Sixty-Four". Vaatamata isa soovitusele võttis Paul ainult mõned klaveritunnid ja eelistas õppida "kuulmise järgi". [11] Teda mõjutas tugevalt Ameerika rütm ja bluus ja ta on nimetanud Little Richardit oma kooliaegseks iidoliks. Esimest korda esines ta avalikult Butlinsi puhkelaagri talendivõistlusel ja esitas laulu " Long Tall Sally". [16]