Turvas

Turbaraba Hiiumaal
Turba kaevamine Šotimaal
Turbaimur Eestis

Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. See maavara kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus nood vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune.[1] Turvas moodustub peamiselt turbasamblast (Sphagnum), aga samuti kõigi teiste rabataimede (nt tupp-villpea) jäänustest.

Sood, eriti kõrgsood, on kõige olulisemad turbaallikad.[2] Samas ka teistes märgalade tüüpides, nagu lodudes ja rabametsades, esineb märgatavates kogustes turvast. Turbaaladel kasvavad kanarbikulised, turbasamblad ja tarnad. Kuna orgaaniline aine koguneb tuhandete aastate jooksul, siis turbavarusid saab kasutada arhiivina minevikus esinenud taimede ja kliima kohta. Niiviisi annab turvas informatsiooni keskkonna mineviku ja kunagiste inimeste maakasutuse kohta.[3]

Ta katab 2% maailma maismaast, maailmas arvatakse olevat 4 triljonit m3 turvast, mille energia väärtuseks hinnatakse 8 miljardit teradžauli.[4] Mõne fossiilkütuse, näiteks kivisöe moodustumisel tekib esmalt turvas.[5] Maailma eri paigus kasutatakse turvast kütusena.

Üldiselt ei loeta turvast taastuvaks energiaallikaks, kuna teda kogutakse suuremates kogustes, kui ta jõuab tagasi tekkida. Turba taastumisajaks loetakse üldiselt üks millimeeter aastas.[6] Lisaks on spekuleeritud, et turba taastumine toimub ainult 30–40% turbaaladest.[7]

Turbast eralduva süsinikdioksiidi (106 g CO2\MJ) [8] heitekoguse intensiivsus on suurem kui söel (94,6 g CO2\MJ) ja maagaasil (56,1 g CO2\MJ).

Geograafiline jaotus

Turbarabad on maa-alad, kus on looduslikult tekkinud turbakiht. Turbarabasid leidub vähemalt 175 riigis üle maailma ning nad võtavad enda all neli miljonit km2 ehk 3% maailma maismaa kogupindalast. Euroopas on turbarabade pindala 515 000 km2. [9]

Turbavarusid leidub paljudes paikades üle maakera, sealhulgas Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Lisaks leidub turvast isegi Uus-Meremaal, Falklandi saartel ja Indoneesias. Maailma suurimad turbarabad asuvad Lääne-Siberi madalikus, Hudsoni lahe madalikus ja Mackenzie jõe orus. [10] Samas on Indoneesias maailma suurimad troopilised turbarabad, kuid Indoneesia märgalade pindala kahaneb aastas 10 000 hektarit. [11] Lõunapoolkeral on vähem turvast kui põhjapoolkeral. [12]